Kava
Järvamaa
Väljapanek Tammsaare muuseumi hoonete taastamisest Vargamäel
Väljapanekul näeb mustvalgeid fotosid Tammsaare muuseumis Vargamäel toimunud ehitustöödest, kui taastati hävinud hoonetekompleks. Tänu toimunud töödele saab muuseumis tutvuda tingimustega, milles kasvas üles kirjanik Anton Hansen Tammsaare ning näha paika, mis andis ainest romaani „Tõde ja õigus“ jaoks.
Näitus Kapsamaa ja installatsioon Raamatumajas
Päinurme on üks paljudest Järvamaa paikadest, kus pärand on aastakümnete jooksul transformeerunud – tundmatuseni muutunud nii vormi kui selle tõlgenduse osas. Üks vana Järvamaa kaunimalt sisustatud mõisahooneid, Päinurme ehk Assick, põletati 1941. aastal. Selle varemetele ehitati 1960. aastal Järva rajooni suurim põhikoolihoone. Koht on sama, tähendused teisenenud, ruum on taas täitunud.
Installatsioon „Miski, mida ma tundsin“ koosneb tuhandetest raamatutest, millest vaataja näeb vaid valgeid külgi. Näitus „Kapsamaa“ aga köidetest, mis on „ära loetud“ – räbaldunud ning kasutamisest moondunud. Kirgliku ja hävitava armastuse tunnistajad.
Päinurme Raamatumajas viib läbi ekskursiooni ja jutustab raamatu käekäigust 21. sajandil Madis Mikkor, Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik, TYPA asutaja.
Kultuurilooline ekskursioon Reopalu kalmistul ja ajalooliste nimeplaatide ennistamise projekti lõpetamine
29.septembril (reedel) algusega kell 14.00
Reopalu kalmistul
Ajalooliste nimeplaatide ennistamise projekti lõpetamine
Saame ülevaate protsessi kulgemisest ja täname restauraatoreid
Vaimulik mõtisklus EELK Paide Püha Risti koguduse õpetajalt Andres Tšumakovilt
Kultuurilooline ekskursioon Reopalu kalmistul. Retke juhib Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts
Ida-Virumaa
Maidla mõisatuur
28.09.2023 Maidla mõisatuur kell 11.30–12.15 õpilasgiidide juhendamisel
29.09.2023 Maidla mõisatuur kell 11.30–12.15 õpilasgiidide juhendamisel
Muinsuskaitsepäev Pärnaõue talus
Pärnaõuel on kaks temaatilist elava pärandi välinäitust.
Välinäitus Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekandest “Rääbise soolamine Rannapungerja külas”
Välinäitus “Rannapungerja tuletorn kui paigavaimu sümbol”.
Näituste autor Pille Põld ehk Proua Rääbis.
Kunstnik Mare Kõrtsini.
Keeletoimetaja Mall Põldmäe.
Oluline! Rääbist saab degustreerida.
Näitusi toetas Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, KULKA, Ida-Viru ekspertgrupp, Virumaa Pärimuskultuur, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Alutaguse Vald
Eesti raha ajalugu
Teematunnid õpilastele Eesti raha sünniloost, Eestis kehtinud rahadest margast euroni. Väljas näitus rahast ja investeerimisest rääkivatest raamatutest ning Eesti meenemüntidest. Jõhvi Mihkli laadal 30. septembril on võimalus peredel osaleda viktoriinis ja kujundada kahe eurost münti.
Näituse "Arhitekti visandid. Aleksandr Wladowsky albumist" avamine
29.09. avatakse Narva Keskraamatukogus Tallinna Vene Muuseumiga näitus “Arhitekti visandid. Aleksandr Wladovsky albumist”.
Näitusel on esitletud arhitekti ja kunstniku Aleksandr Wladovsky albumist pärit visandite, projektide ja fotode koopiad. Album on unikaalne dokument, mis võimaldab jälgida Wladovsky loometeed pea poole sajandi vältel. Näituse külastajad saavad tutvuda nii arhitektuursete fantaasiatega, mis jäid ainult paberile, kui ka ellu viidud projektidega – hoonetega, millest on saanud Tallinna, Narva ja Viljandi arhitektuuri lahutamatud osad.
Aleksandr Wladovsky (1876–1950) – kunstnik, arhitekt ja publitsist, Peterburi Kunstide Akadeemia kasvandik, esindab arhitektide plejaadi, kes on jätnud oma jälje 20. sajandi esimese poole Eesti arhitektuuri.
Ekskursioon direktori majas ja selle ümbruses / Экскурсия по директорскому дому и округе
Kreenholmis kerkisid mitte ainult vabrikuhooned, vaid ka terve tööliste asula, kuhu rajati erinevaid ehitisi ehk elati täisväärtuslikku elu. Kreenholmi linnaosa ekskursioonidel saate tutvuda, kuidas eelmise sajandi alguses seal elati.
“Manufaktuuri juhtimine. Ekskursioon direktori majas (Joala 18) ja selle ümbruses”
Tuurile pääseb muuseumipiletiga.
Sündmus toimub vene keeles!
Saaremaa
Muhu Elav Pärand
Muhu Elav Pärand raames toimuvad ajaloolisi käsitööoskusi õpetavad meistriklassid – helmekeede valmistamine, kõladega kudumine, sukapaela punumine, Muhu Pulm video esitlemine, Muhu värvigammas lõngade värvimine sünteetliste värvidega, Muhu rookatused ajast aega – loeng.
Registreeri sündmusele meiliaadressi kultuur@muhu.ee kaudu hiljemalt 27. septembril.
Ajareis nõukogude argipäeva
Näitus “Ajareis nõukogude argipäeva” on humoorikas pilguheit ajaperioodi, mille üle täna saame vabalt muiata.
Näitusel leidub muuhulgas ka kõnekaid esemeid meie maja ajaloost. Kolhooside ehituskontor ehk lühendatult KEK oli kolhooside vahenditega asutatud kooperatiivne ehitusorganisatsioon. 1980ndatel ehitasid paljud KEK-id üle Eesti omale uusi hooneid.Saare KEKi hoone, mis valmis 1982. aastal, on nõukogudeaja üks silmapaistvamaid konstruktivismi arhitektuurisuuna esindajaid terves Euroopas. Hoone arhitekt on Marika Lõoke ning maja on muinsuskaitse väärtobjekt ja ehitismälestis.Peale mitmekümneaastast tühjalt seismist on maja taas avatud ning läbi kolme korruse avatud fuajeega hoones on võimalik nautida hästisäilinud arhitektuurilisi elemente. Hoone 2. korrusel on avatud näitus.
Muisususkaitsepäevade erisoodustus: majas ja näitusel tasuta ekskursioonid giidiga
Üle Eesti
Pärnu – elav pärand jõe ja mere vahel (veebiviktoriin)
Oma asendi tõttu mere ja jõe vahel on Pärnu kultuuripärand tihedalt seotud veega, elades kaluripaatides, kuurordis, veespordialadel, lauludes ja luuletustes. Tule ja pane oma teadmised meie “vesistest” traditsioonidest ja pärimusest proovile!
Ideekonkurss I Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant!
Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant!
Kuidas osaleda?
– maskeeri end 21. sajandi mardi- ja/või kadrisandiks
– tee maskeeringust hea kvaliteediga foto (heledal taustal, pikkupidi)
– kirjuta juurde: kelleks oled maskeerunud ja miks, idee autori nimi
– saada foto ja info aadressile info@folkloorinoukogu.ee märgusõnaga „Konkurss“
Oluline!
– Konkurss sobib kõigile: imikutest kuni raukadeni
– Osaleda võib üksi või kaaslastega
– Kõikide fotode seast valib žürii välja oma lemmikud
Auhinnad
– Pilkupüüdvaimatele tegelastele fotosessioon
– foto avaldamine Hakkame santima! kodu- ning FB-lehel
– meened ja kinkekaardid
Leia inspiratsiooni: hakkamesantima.ee
Põlvamaa
Konverents: Ratsaradadest raudruunani. Hobuajastu teede ja transpordi arengutest moderniseerumisprotsessides
Eesti alal toetus transport 20. sajandi alguseni ja hiljemgi hobusele. Seepärast räägitakse ka hobuajastust. Lisaks transpordile tugines hobuste jõule ka põllumajandus, sõjandus jpt eluvaldkonnad. Nii nagu auto vormis 20. sajandi ühiskonda, tegi hobune seda varasema aja ühiskonnaga. Moderniseerumisprotsessid Eesti transpordis ei toimunud hüppeliselt, hobuse tähtsuse vähenemine toimus pikema ajaperioodi vältel. Seetõttu võivad hobutranspordi arengud pakkuda põnevat mõtteainet ja paralleele ka tänapäeva kontekstis, kui seisame taas silmitsi oluliste muutustega transporditehnoloogiate arengus.
Konverents toob kokku uurijaid ja õpetlasi, kelle ettekanded käsitlevad Eesti vanema teedeajaloo arenguid, taristuobjekte (kõrtsid ja postijaamad), hobust ja selle erinevaid rakendusviise.
Raplamaa
Helilavastus "Metsavendade radadel" Tiduveres Põrgupõhjal
Raplamaal Tiduvere Põrgupõhja punkri juures avatud helilavastus viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest. Audiolavastustest saab teada, kes ja miks end metsa peitsid, millistes punkrites elati ning mis moel neid võimude eest salaja ehitati. Eraldi pööratakse tähelepanu, kuidas metsas end ära elatati, kes ja kuidas metsavendi aitasid ning milliseid meetodeid kasutati vastupanu mahasurumisel. Kohaspetsiifilisemad lood annavad ülevaate Relvastatud Võitluse Liidust, punkrikoha reetmisest ja vallutamisest.
Helilavastus on kokku seotud üheks narratiiviks Teise maailmasõja järgsete metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Kokku on üheksa universaalset ja paar kohaspetsiifilist lühilugu, moodustades tervikliku lavastuse.
Dramaturg: Aare Pilv; lavastaja: Isabel Laiapea; helikujundaja: Johannes Vilu; osades: Robin Täpp, Theodor Tabor, Andri Suga, Maria Helena Seppik, Oskar Kröönström; helitehnik: Kuldar Sepp; idee ja sisend: Küllike Tint, Anu Lillak, Tuuli Kurisoo, Aive Kaldra, Helena Kaldre; konsultant: Martin Andreller; koor: Eva Maria Aru, Madleen Maria Kirja, Elina Soosaar, Ronja Marie Tepp, Merle Vetemäe. Täname: Bernhard ja Taive Viidingut! Toetas Eesti Kultuurkapital.
Laternamatk legendidega
Tähistame Oese külast võrsunud suurmehe Matthias Johan Eiseni sünniaastapäeva laternamatkaga.
Vana-Vigala piirkond on täis pikitud tema poolt kokku korjatud lugusid, seekord tutvume Vana-Vigala mõisa poolsete pärimuspaikadega. Alustame retke Vana-Vigala raamatukogu juurest EISENI KIVI eest ja suundume avastusretkele Vana-Vigala mõisa poole Kaasa võta võimalusel latern või taskulamp ja miskit maitsvat kehakinnituseks. Matka lõpetame pisikese piknikuga.
NB! Enne matka algust (17.00–18.00) on huvilistel võimalus vaadata Vana-Vigala Rahvamajas näitust “Vigala neotud lõngadega seelikud”.
Läänemaa
Avatud uste päev Rannarootsi muuseumis
Kl 10–16 on muuseum avatud külalistele. Abikäed on oodatud varjevõrku punuma, Ukraina heaks.
Kl 11.00 eesti keelne muuseumitutvustus.
Kl 13.30 rootsi keelne muuseumitutvustus.
Kl 15.00 vene keelne muuseumitutvustus (tasuta).
Kl 15.30 Rootsi külaliskoori tervituskontsert (tasuta).
Kl 14–16 avatud kohvik, kus ka Ukraina maitsed esindatud.
Vana fotoalbum
Üritus on mõeldud küla eakatele inimestele. Meil on veel elavat mälu, et meenutada, salvestada ja ehk millalgi ka avaldada toredaid seikasid. Räägime vanu lugusid: Kuidas peeti rahvakalendri tähtpäevi ja muid ettevõtmisi. Mis juhtus , kui naaberküla poisid tulid meie neidudele külla? Mis vääris tähistamist?
Üritus on nn “mokalaada” stiilis. Igaüks, kes saab, võtab kaasa mõne vana foto, mis aitab jutuotsa leida ja räägib ise enda eest.
Harjumaa
Ajaloomäng vanalinnas: „Tühja kõhuga keskaegses Tallinnas“
Tule avasta Tallinna vanalinna keskaegse toidukultuuri kaudu!
„Tühja kõhuga keskaegses Tallinnas“ on interaktiivne seiklusmäng, mida igaüks saab mängida endale sobival ajal ja valitud tempos, kehastudes virtuaalselt kas mõnulevaks või siis pigem kiireloomuliseks kassiks. Mängus osalemiseks on tarvis nutitelefoni ja Loquiz äppi.
Mängu alguspunkt on Tallinna linnaelumuuseum, Vene tänav 17.
Mängu kestus on 1–2 tundi ja sõltub sellest, kas valisid omale kiirust hindava või rahulikku sammu nautiva karakteri.
Kogu mängu marsruut kokku on umbes 3 km.
Teadusteater "Avalik lahkamine"
Muinsuskaitsepäevade raames kutsub Tervisemuuseum avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. Etenduse esimeses pooles meenutame, mida on anatoomiast arvatud enne meie aega ning teises pooles võtame appi täismõõdus õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime, millised siseelundid välja näevad, mida teevad ja milleks neid vaja läheb. Näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi – see on avalik lahkamine. Vaatemäng toimub pööningukorruse hubases ringauditooriumis ning Muinsuskaitsepäevade ajal on sama piletiga võimalik külastada ka muuseumi näituseid.
Teadusteatri etendused toimuvad kokku kolmel korral:
Reedel, 29. septembril kell 17.00
Laupäeval, 30. septembril kell 15.00
Pühapäeval, 1. oktoobril kell 15.00
Ungern-Sternbergide linnapalee – Berliini viimane mood Toompea arhitektuuris
Eesti teaduste akadeemia kutsub kõiki huvilisi sündmusele „Ungern-Sternbergide linnapalee – Berliini viimane mood Toompea arhitektuuris“. Ürituse fookuses on Tallinna arhitektuuripildis haruldane akadeemia maja.
Hoone arhitektuuri käsitletakse kahes kontekstis. Esiteks selle koht võrdluses Tallinna ja Toompea teiste hoonete arhitektuuriga ning teiseks maja looja Martin Gropiuse teiste teoste ja tema kaasaja kontekstis.
Peakülaline on arhitekt Martin Gropiuse lapselapselaps, emeriitprofessor Arnold Körte Saksamaalt, kes on samuti arhitekt, aga ka arhitektuuriajaloolane ja uurinud oma esiisa loomingut. Arnold Körte loeng toimub inglise keeles.
Pärast loengut saavad huvilised akadeemia majaga tutvuda Eesti Kunstiakadeemia rektori, akadeemik Mart Kalmu juhtimisel.
Ekskursioon "Niguliste – uut ja vana!"
Niguliste muuseumisse on aastatel 2022–2023 lisandunud moodsaid lahendusi, mis on palju tähelepanu äratanud. Senini külastajatele suletud kirikutorni saab nüüd sõita elegantse klaasliftiga, väikesesse kabelisse on ehitatud vahekorrus, millelt avanevat vaadet võis viimati nautida II maailmasõja aegu.
Muinsuskaitsepäevade raames tutvustame neid uuendusi lähemalt. Selgitusi jagavad ning ajaloolise pärandi kaasajaga sidumise võimaluste üle arutlevad Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret ja lahendused projekteerinud sisearhitekt Liis Lindvere.
Tartumaa
Rõõm savitööst ajaloolises Uhti kõrtsihoones
Tutvustame Uhti avatud ateljee tegemisi. Nahatöö, savitöö, pärlitöö, kõrtsi köögist saab kehakinnitust, õnneloos, käsitöö müük.
Maja külastus tasuta.
Töötoad 5 € / kord.
Õnneloos 3 €
Lõunasöök / päevapakkumine 15.00 €
Retk Rõngu Pillimuuseumis
Pillimuuseumi juhatuse liige Anti Mehine viib läbi kaks loengut koos ringkäiguga muuseumis. Esimene ringkäik algusega 12.30 ja teine 13.30 Loengud on sellel päeval Pillimuuseumi sooduspiletiga kõigile huvilistele (2 €)
Lääne-Virumaa
Vaipade restaureerimise töötuba
Vaipade restaureerimise töötoas õpetatakse esmaseid tekstiilirestaureerimise töövõtteid, mis on jõukohased igale käsitööhuvilisele. Praktilise töö teeme kahe arhitekt Alar Kotli kavandi järgi valmistatud vaibaga: erinevad kuivpuhastustehnikad, mitmesugused kadude parandused ja kergemad plekieemaldused.
Töötuba toimub Kotli perekonna kodumajas Väike-Maarjas, kus saab tutvuda ka väljapanekuga arhitekt Kotli elu- ja perekonnaloost ning tegevusest.
Juhendab kunstipärandi nõunik Janika Turu, kelle praktilised oskused pärinevad konservaatoritööst Eesti Rahva Muuseumis. Ta on lõpetanud 2006. a Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli restaureerimise erialal, 2018. a Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe muinsuskaitse ja konserveerimise erialal ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.
Töötuba toimub kahel päeval: R 10–18, L 10–16. Põnevaid blogipostitusi tekstiilirestaureerimisest saab lugeda siit: 1, 2, 3, 4 ja 5.
Pärnumaa
„Oskused ja kombed, mis on osa ammusest ja tänapäevasest kultuuripärandist“
Teemaga seotud raamatute väljapanek.
„Meistrite majast muuseumini“
Muuseumi maja ajaloo tutvustamine.
Kaluri lood
Kalurikolhoos “Virtsu Kalur” tähistab järgmisel kevadel 75 -ndat juubelit. Nende aastate jooksul on Virtsu kalarannas nii mõndagi huvitavat ja põnevat juhtunud. Palju on veel neid, kes oskavad sellest kõigest ise rääkida. Kaluri juttude õhtud ongi selleks, et need mälestused ja jutukesed kestaksid veelgi kauem. Pikem eesmärk on koondada “Virtsu Kaluri” tegemised ja Virtsu kalurite jutud üheks raamatuks. Need kanged kalamehed on seda väärt. Muinsuskaitsepäevade raames korraldame Virtsu inimestele ja miks mitte ka kaugemalt huvilistele kaluri lugude õhtu Virtsu Mõisatallis. Virtsu kalatehas oli omal ajal peamine tööandja piirkonnas ja pea igal Virtsukal on sellega oma emotsionaalne side.
Võrumaa
Ellujäämise toidud
Toidud, mida tehti Kreutzwaldi eluajal tema kodus.
Neljapäeval, 28. sept.
reedel, 29. sept.
kell 10 ja 13
*Muinasjutt „Vaeslapse käsikivi“
*Äraarvamismäng „Teravili“ – rukis, nisu, oder, kaer ja mis neist teha saab – leiva, saia, karaski, küpsiste maitsmine.
Registreerimine meiliaadressil marika.sepp@wi.ee.
Elav vanalinn – väärtustame ja väärindame vana puitarhitektuuri
Kogemuspäev ajaloolise hoone restaureerimisest. Norra projekti rahastuse saanud Võru endise võõrastemaja London taaskasutus. Tutvume oma ajastu ehituspärandi, selle restaureerimse ning tuleviku visooniga. Juhiseid jagab Mikk Mustmaa OÜst Majatohter. Arendaja Freinholdi Maja OÜ tutvustab, kuidas vana hoone taaskasutus elavndab ajaloolist linnasüdant. Märksõnad – Võru vanalinna muinsuskaitseala 50, Muinsuskaitseameti tegevust 30 ja Võru linna loomisest arenevat linnasüdant 240 aastat.
Surnute saared elavate maastikul (inspireeritud Marju Kõivupuu artiklist*)
J. C. Loeweni sugukonna matusepaika ehitatud Matussaare kabel õnnistati 1875. a. Kabel purustati enamlaste poolt 1919. a. Seisab konseveeriva katuse all varemetes tänini. Matmispaik oli nõukogudeajal kasutatud karjäärina – selle aasta kevadel Väimela mõisakompleksi kaitsevööndis teostatud kaevetöödel tuli täitepinnasest välja kirjetega hauamonumendi osa, hiljem paduvihmade järgselt ka inimluid. Leid on paigaldatud Matussaare kabelisse. Kabeli ümbrus ning mõisnike matmispaiga jäänukala on võsastunud. Eesmärk on algupäraselt silmapaistva arhitektuuriga ning veel tajutavate juugendlike elementidega kabel nähtavale tuua ja puhastada ning tähistada matmispaik. Kaasatud on arheoloog Mirja Ots. Tööjõuks ning mälukandjateks Parksepa Keskkooli ajaloo- ja seiklusringi noored ja talgulised.
*Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised (5) Tallinn 2016 lk 146 – 165
Viljandimaa
Helilavastus "Metsavendade radadel" Ennuksemäe matkarajal
Viljandimaal Ennukese metsavendade punkri rajal avatud helilavastus viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest. Audiolavastustest saab teada, kes ja miks end metsa peitsid, millistes punkrites elati ning mis moel neid võimude eest salaja ehitati. Eraldi pööratakse tähelepanu, kuidas metsas end ära elatati, kes ja kuidas metsavendi aitasid ning milliseid meetodeid kasutati vastupanu mahasurumisel. Kohaspetsiifilisemad lood annavad ülevaate punkrikoha ehitamisest, reetmisest ja vallutamisest.
Helilavastus on kokku seotud üheks narratiiviks Teise maailmasõja järgsete metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Kokku on üheksa universaalset ja paar kohaspetsiifilist lühilugu, mis kokku moodustavad tervikliku lavastuse.
Dramaturg: Aare Pilv; lavastaja: Isabel Laiapea; helikujundaja: Johannes Vilu; osades: Robin Täpp, Theodor Tabor, Andri Suga, Maria Helena Seppik, Oskar Kröönström; helitehnik: Kuldar Sepp; idee ja sisend: Küllike Tint, Anu Lillak, Tuuli Kurisoo, Aive Kaldra, Helena Kaldre; konsultant: Martin Andreller; koor: Eva Maria Aru, Madleen Maria Kirja, Elina Soosaar, Ronja Marie Tepp, Merle Vetemäe. Täname: Bernhard ja Taive Viidingut! Toetas Eesti Kultuurkapital.
Avasta Viljandi väärikad villad! Ajalooline August Maramaa villa
29.09 kell 16 oodatakse külla legendaarse linnapea August Maramaa villasse. Koduloouurija Heiki Raudla pajatab lugusid ja hoone omaniku esindaja kõneleb tehtud töödest ja hoone tulevikust.