Kava
Järvamaa
Palgivahetuse õpituba
Palgivahetuse avatud õpituba toimub 23. ja 24. septembril kell 10–17 Järvamaal Koeru Arukülas MTÜ Tarest Saunani kogukonnaküünis.
Õpituba juhendab ja palgivahetuseks vajalikke töövõtteid õpetab elukutseline restauraator ja puusepp Artur Kõva ettevõttest Puuring OÜ.
Õpitoas osaleja õpib
– hindama palkseina olukorda ja kahjustuste ulatust
– mõõdistama ja valima palkseina jaoks sobivat asendusmaterjali
– tundma palkseina toestamise ja tõstmise võimalusi
– tundma palkide vahetamiseks vajalikke töövõtteid: varamine ja tappimine
– tundma palkide vahetamiseks vajalikke tööriistu ja nende käsitlemist
Avatud õpitoas vahetatakse maakivimüüritisele toetuva palkidest vaheseina viis esimest pehkinud palgirida ning paigaldatkse seina toestavad nurgapostid.
Väljapanek Tammsaare muuseumi hoonete taastamisest Vargamäel
Väljapanekul näeb mustvalgeid fotosid Tammsaare muuseumis Vargamäel toimunud ehitustöödest, kui taastati hävinud hoonetekompleks. Tänu toimunud töödele saab muuseumis tutvuda tingimustega, milles kasvas üles kirjanik Anton Hansen Tammsaare ning näha paika, mis andis ainest romaani „Tõde ja õigus“ jaoks.
Pärimustund Vargamäel
„Pärimustund Vargamäel“ on tore õhtupoolik muuseumi karjatallis, mis sisaldab rahvalikke laule, tantse ja pillimängu. Tule kuulama ja vaatama ja / või ise kaasa lööma, toimub kohapealne õpe. Juhendajateks Kaja Kraav ja Kersti Liivak, kes on juba mitu aastat siinkandis tantsutubasid läbi viinud ning seeläbi kohalikku pärimust tutvustanud.
Rhona Brasche Villanueva mälestusteraamatu „Minu rändurielu“ esitlus
Paide Linn 732
28. septembril (neljapäeval) algusega kell 19.00 toimub Wittensteini tegevusmuuseumis Rhona Brasche Villanueva mälestusteraamatu „Minu rändurielu“ esitlus.
Ülemöödunud sajandi Paides olulist rolli mänginud Braschede perekonna saatust käsitlevat raamatut esitlevad teose väljaandjad MTÜ Wana Wiljandist.
Teeme juttu ka Braschede perekonnast ja nende ajast Paides perioodil 1819–1926
Raamatu soetamise võimalus. Hind esitlusel 20 €.
Näitus Kapsamaa ja installatsioon Raamatumajas
Päinurme on üks paljudest Järvamaa paikadest, kus pärand on aastakümnete jooksul transformeerunud – tundmatuseni muutunud nii vormi kui selle tõlgenduse osas. Üks vana Järvamaa kaunimalt sisustatud mõisahooneid, Päinurme ehk Assick, põletati 1941. aastal. Selle varemetele ehitati 1960. aastal Järva rajooni suurim põhikoolihoone. Koht on sama, tähendused teisenenud, ruum on taas täitunud.
Installatsioon „Miski, mida ma tundsin“ koosneb tuhandetest raamatutest, millest vaataja näeb vaid valgeid külgi. Näitus „Kapsamaa“ aga köidetest, mis on „ära loetud“ – räbaldunud ning kasutamisest moondunud. Kirgliku ja hävitava armastuse tunnistajad.
Päinurme Raamatumajas viib läbi ekskursiooni ja jutustab raamatu käekäigust 21. sajandil Madis Mikkor, Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik, TYPA asutaja.
Kultuurilooline ekskursioon Reopalu kalmistul ja ajalooliste nimeplaatide ennistamise projekti lõpetamine
29.septembril (reedel) algusega kell 14.00
Reopalu kalmistul
Ajalooliste nimeplaatide ennistamise projekti lõpetamine
Saame ülevaate protsessi kulgemisest ja täname restauraatoreid
Vaimulik mõtisklus EELK Paide Püha Risti koguduse õpetajalt Andres Tšumakovilt
Kultuurilooline ekskursioon Reopalu kalmistul. Retke juhib Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts
Tammsaare-Põhja talust Vargamäe muuseumiks – ehitus- ja taastetööd
Muuseumi kuraator Siiri Kvell tutvustab kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu ehitus- ja taastetöid. Näeme võrdlusena 19. sajandi lõpus taastatud Hansenite perekonna rehemaja ning 20. sajandi alguses ehitatud pere pärija Augusti eluhoonet. Huvilised saavad muude lugude hulgas teada, kuidas toimis rehetares nõukogude-aegne põrandaküte, miks ei saa praeguses rehahjus leiba küpsetada ning miks oli pere pärija eluhoone soojustus puudulik.
Romaani „Tõde ja õigus“ ilmumise järgselt (1926) tabas Tammsaare-Põhja talu ja Vetepere küla kohene tuntus. Romaani lugejad samastasid Tammsaare sünnikodu kirjandusliku Vargamäega ning soovisid näha, kus asuvad Mäe ja Oru talud. Jätkuv huvi tingis selle, et talust loodi muuseum.
130 aastat elu Väätsa vanas vallamajas
Tähistame Väätsa ajaloolise vallamaja auväärset 130. juubelit. Väätsa vallavalitsus kolis uude – keskaegse maanteekõtrtsi paksude müüride vahele ehitatud – vallamajja 1893. aasta septembris. Viimased kümmekond aastat on hoone Eesti Jalgrattamuuseumi koduks. Oleme püüdnud maja restaureerida ja sisustada 1920.–30 aastate kujul. Ühtlasi oli see jalgratta kui transpordivahendi kõrgaeg Eestis
Teeme algusega kell 12.00 ja 14.00 giidiga ringkäike, kus tuvustame vallamaja ja selle kunagist ruumijaotust. 16.00 teeme lühiülevaate kihelkondade ja valdade ajaloost, millele järgneb vallamaja juubelikoogi ühis-söömine. Koogi söömise ajal ja järel mängime vändaga grammofonil šellakplaatidelt 1930. aastate lööklaule. Üritus on tasuta!
Ambla elav pärand
Mälestuste kogumine Ambla kultuuripärandi objektide kohta (sh Ambla Vabadussõja mälestussammas ja Sipelga kalmistu). Ambla Vabadussõja mälestussamba originaaltükid tulid hiljuti välja Ambla punamonumendi eemaldamisel selle alusvundamendist. Sipelga kalmistut on viimasel viiel aastal intensiivselt heakorrastatud ning taastatud mitmeid kalmistuobjekte. Muinsuskaitsepäevade raames keskendumegi neile päevakajalistele Ambla objektidele – informeerime kogukonda, tutvustame kultuurilugu ning kogume objektidega seotud mälestusi.
Ida-Virumaa
Maidla mõisatuur
28.09.2023 Maidla mõisatuur kell 11.30–12.15 õpilasgiidide juhendamisel
29.09.2023 Maidla mõisatuur kell 11.30–12.15 õpilasgiidide juhendamisel
Muinsuskaitsepäev Pärnaõue talus
Pärnaõuel on kaks temaatilist elava pärandi välinäitust.
Välinäitus Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekandest “Rääbise soolamine Rannapungerja külas”
Välinäitus “Rannapungerja tuletorn kui paigavaimu sümbol”.
Näituste autor Pille Põld ehk Proua Rääbis.
Kunstnik Mare Kõrtsini.
Keeletoimetaja Mall Põldmäe.
Oluline! Rääbist saab degustreerida.
Näitusi toetas Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, KULKA, Ida-Viru ekspertgrupp, Virumaa Pärimuskultuur, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Alutaguse Vald
Eesti raha ajalugu
Teematunnid õpilastele Eesti raha sünniloost, Eestis kehtinud rahadest margast euroni. Väljas näitus rahast ja investeerimisest rääkivatest raamatutest ning Eesti meenemüntidest. Jõhvi Mihkli laadal 30. septembril on võimalus peredel osaleda viktoriinis ja kujundada kahe eurost münti.
Pärandipäev Iisaku muuseumi õuel
28.09 algusega kell 16.30 on Iisaku muuseumi õues Pärandipäeva raames vana taluelu tutvustav programm, teeme koostööd lasteaiaga Naerulind ja ootame väiksemaid lapsi koos vanematega, et näidata ja läbi mängida talutöid ja tegemisi.
Saab pesu pesta ja kuivama panna. Mängime läbi põrsaste aedikusse ajamist ja kitselüpsmist. Saab kaaluda kartuleid või muid sügisande. Kõrvitsa kaalumisvõistlus tuleb, koome kangast, lambavilla kraasimine, millega lapsed vanasti mängisid, ehk puidust okstest jms mänguasjad, teeme looduslikest vahenditest iluvaiba, sööme sooja leiba ja paneme peale soolases vees hoitud võid. Lisaks mõned osavusmängud ja jõukatsumised.
Näituse "Arhitekti visandid. Aleksandr Wladowsky albumist" avamine
29.09. avatakse Narva Keskraamatukogus Tallinna Vene Muuseumiga näitus “Arhitekti visandid. Aleksandr Wladovsky albumist”.
Näitusel on esitletud arhitekti ja kunstniku Aleksandr Wladovsky albumist pärit visandite, projektide ja fotode koopiad. Album on unikaalne dokument, mis võimaldab jälgida Wladovsky loometeed pea poole sajandi vältel. Näituse külastajad saavad tutvuda nii arhitektuursete fantaasiatega, mis jäid ainult paberile, kui ka ellu viidud projektidega – hoonetega, millest on saanud Tallinna, Narva ja Viljandi arhitektuuri lahutamatud osad.
Aleksandr Wladovsky (1876–1950) – kunstnik, arhitekt ja publitsist, Peterburi Kunstide Akadeemia kasvandik, esindab arhitektide plejaadi, kes on jätnud oma jälje 20. sajandi esimese poole Eesti arhitektuuri.
Ekskursioon direktori majas ja selle ümbruses / Экскурсия по директорскому дому и округе
Kreenholmis kerkisid mitte ainult vabrikuhooned, vaid ka terve tööliste asula, kuhu rajati erinevaid ehitisi ehk elati täisväärtuslikku elu. Kreenholmi linnaosa ekskursioonidel saate tutvuda, kuidas eelmise sajandi alguses seal elati.
“Manufaktuuri juhtimine. Ekskursioon direktori majas (Joala 18) ja selle ümbruses”
Tuurile pääseb muuseumipiletiga.
Sündmus toimub vene keeles!
Ekskursioon "Kaevamised Vana-Narvas" (arheoloog Ilja Davõdov)
30. septembril tutvustab Muinsuskaitsepäevade raames arheoloog Ilja Davõdov Narva raekoja juures toimunud arheoloogilisi väljakaevamisi ja arheoloogiaparkide rajamise võimalusi Vana-Narvas.
Kogunemine kell 12.00 Narva raekoja ees aadressil Raekoja plats 1.
Ekskursioon vene keeles, lühikokkuvõte eestikeelne.
Küsimusi saab esitada eesti, vene ja inglise keeles.
30 сентября в рамках Дней наследия Эстонии археолог Илья Давыдов расскажет об археологических раскопках, проходивших возле Нарвской ратуши и о возможностях создания археологических парков в Старой Нарве.
Сбор в 12:00 перед Нарвской ратушей по адресу: Ратушная площадь 1, Нарва.
Экскурсия на русском языке. Краткое содержание на эстонском языке
Вопросы можно задавать на эстонском, русском и английском языке
Dokumentaalfilm "Narva Hing" vaatamine ja arutelu / Фильм "Дух Нарвы" просмотр и обсуждение (2019)
30. septembril Muinsuskaitsepäevade raames ja seoses aruteluga meie linnas Vana-Narva kvartali taastamise võimaluse üle, on meil hea meel kutsuda teid laupäeval kell 16.00 Narva Kunstiresidentuuri kinno “Amelie”. Koos vaatame ja seejärel arutleme Eesti filmi “Narva hing: Tuumalinn Narva” (Eesti, 2019) üle. Režissöörid Marina Koreshkova, Sergey Tsvetkov ja Maarja Lõhmus.
=====
30 сентября в рамках Дней наследия Эстонии и в связи с обсуждением в нашем городе возможности восстановление квартала Старой Нарвы, мы рады пригласить вас в субботу в 16.00 в кинотеатр “Амели” Нарвской Арт-Резиденции на Кренгольме (Joala 18, Narva).
Мы вместе посмотрим и обсудим фильм „Дух Нарвы: Нарва – город ядерный», режиссёры Marina Koreshkova, Sergey Tsvetkov и Maarja Lõhmus.
Ekskursioon tööliste kasarmute kvartalis / Экскурсия по кварталу рабочих казарм
Kreenholmis kerkisid mitte ainult vabrikuhooned, vaid ka terve tööliste asula, kuhu rajati erinevaid ehitisi ehk eladi täisväärtuslikku elu. Kreenholmi linnaosa ekskursioonidel saate teada, kuidas eelmise sajandi alguses seal elati.
Sündmus toimub vene keeles!
Кренгольм это не только здания фабрик, но и целый рабочий поселок, в котором были построены важные инфраструктурные объекты. О жизни жителей района начала прошлого столетия можно будет узнать на серии экскурсий по району Кренгольм.
Язык: русский
Linnaekskursioon "Aleksandr Wladovsky: Kreenholmi manufaktuuri arhitekt"
Кренгольмская мануфактура — одно из крупнейших текстильных производств Российской империи, которое было основано в 1857 году. Кренгольм — это не только фабрики, но и рабочий поселок с развитой инфраструктурой. В штате служащих была должность архитектора и ее с 1908 года занимал Александр Владовский. К этому году по проектам предшественников Владовского — Романа Гинрехсена и Павла Алиша — уже были возведены все пять фабрик и большинство строений в рабочем поселке. К 1911 году Владовским был разработан проект больницы, которую возвели в 1913 году. Здание в стиле национального модерна было спроектировано с учетом всех передовых технологий и одобрительно встречено общественностью и профессиональным сообществом. И сегодня 110-летнее здание больницы является одним из главных украшений района!
Linnaekskursioon "Aleksandr Wladovsky: Kreenholmi manufaktuuri arhitekt" (EST)
1857. aastal Narvas asutatud Kreenholmi manufaktuur oli Venemaa impeeriumi üks suuremaid tekstiilitootjaid. Kreenholm ei tähendanud üksnes vabrikuid, selle hulka kuulus lisaks töölisalev koos arenenud infrastruktuuriga. Manufaktuuri töötajate koosseisu kuulus ka arhitekt ja alates 1908. aastast töötas selles ametis Aleksandr Wladovsky. Selleks ajaks oli tema eelkäijate (Roman Heinrichseni ja Paul Alischi) projektide järgi juba ehitatud kõik viis vabrikut ja enamik töölisalevi ehitisi. Aastaks 1911 koostas Wladovsky projekti haiglale, mis ehitati valmis 1913. aastal. Juugendstiilis hoone projekteeriti kõiki moodsaid tehnoloogiaid arvestades ja see võeti nii ühiskonnas kui ka erialaringkondades hästi vastu. Praegugi on 110-aastane haiglahoone üks ümbruskonna ja kogu linna peamisi ehteid!
Korrastustalgud Marienhoffi telliskivitehase asukohas / Толока на месте кирпичного завода Мариенхофф
01. oktoobril Muinsuskaitsepäevade raames kutsume kõiki korda tegema Väikesaare vastas Narva jõe kaldal asuvat endise Marienhoffi telliskivitehase asukohta. Tehase ajaloost räägib telliskivikollektsionäär Igor Kurov.
Kohtumine Väikesaare tänaval kell 12.00
1 октября в рамках Дней наследия Эстонии приглашаем всех привести в порядок территорию бывшего кирпичного завода Мариенхофф на берегу Наровы напротив Вяйкесааре.
Коллекционер кирпичей Игорь Куров расскажет нам об истории завода.
Встречаемся у дороги Нарва-Йыэсуу на улице Вяйкесааре в 12:00.
Tööliste palee. Ekskursioon Kreenholmi haiglas Дворец для рабочих. Экскурсия по Кренгольмской больнице
Kreenholmis kerkisid mitte ainult vabrikuhooned, vaid ka terve tööliste asula, kuhu rajati erinevaid ehitisi ehk elada täisväärtuslikku elu. Kreenholmi linnaosa ekskursioonidel saate tutvuda, kuidas eelmise sajandi alguses seal elati. Teejuht: Gleb Kuznetsov.
Oluline! Sündmus toimub vene keeles.
Кренгольм это не только здания фабрик, но и целый рабочий поселок, в котором были построены важные инфраструктурные объекты. О жизни жителей района начала прошлого столетия можно будет узнать на серии экскурсий по району Кренгольм.
11.06 в 12:00
Дворец для рабочих. Экскурсия по Кренгольмской больнице
Язык: русский
Продолжительность: 60 минут
Место встречи: Хайгла, 1
Saaremaa
Muhu Elav Pärand
Muhu Elav Pärand raames toimuvad ajaloolisi käsitööoskusi õpetavad meistriklassid – helmekeede valmistamine, kõladega kudumine, sukapaela punumine, Muhu Pulm video esitlemine, Muhu värvigammas lõngade värvimine sünteetliste värvidega, Muhu rookatused ajast aega – loeng.
Registreeri sündmusele meiliaadressi kultuur@muhu.ee kaudu hiljemalt 27. septembril.
Näituse "Silmast silma keskaegse saarlasega" giidituur
Muisuskaitse päevade tähistamine Saaremaa Muuseumis:
Milline võis olla keskaegne saarlane?
Kas me saaksime üksteisest aru?
Mida ta arvaks meie maailmast?
13.–14. sajandi saarlastest on seni olnud vähe teada. Millised nad välja nägid ja mida teha oskasid? Kes valitsesid Saaremaal? Kuidas nägid välja saare emanda pidurõivad? Kas mehed kandsid pükse või mitte?
Uued leiud ja uurimismeetodid toovad mineviku inimese meile järjest lähemale. Näitus “Silmast silma keskaegse saarlasega” põhineb vana DNA ja isotoopide analüüsidel, koljude ja luustike põhjal tehtud rekonstruktsioonidel, arhiiviallikatel.
Muinsuskaitsepäevade puhul giidituur soodushinnaga 8 €. Gruppi mahub 20 inimest. Registreerimine: muuseum@saaremaamuuseum.ee või telefonil: +372 455 4463 (E-R)
Ajareis nõukogude argipäeva
Näitus “Ajareis nõukogude argipäeva” on humoorikas pilguheit ajaperioodi, mille üle täna saame vabalt muiata.
Näitusel leidub muuhulgas ka kõnekaid esemeid meie maja ajaloost. Kolhooside ehituskontor ehk lühendatult KEK oli kolhooside vahenditega asutatud kooperatiivne ehitusorganisatsioon. 1980ndatel ehitasid paljud KEK-id üle Eesti omale uusi hooneid.Saare KEKi hoone, mis valmis 1982. aastal, on nõukogudeaja üks silmapaistvamaid konstruktivismi arhitektuurisuuna esindajaid terves Euroopas. Hoone arhitekt on Marika Lõoke ning maja on muinsuskaitse väärtobjekt ja ehitismälestis.Peale mitmekümneaastast tühjalt seismist on maja taas avatud ning läbi kolme korruse avatud fuajeega hoones on võimalik nautida hästisäilinud arhitektuurilisi elemente. Hoone 2. korrusel on avatud näitus.
Muisususkaitsepäevade erisoodustus: majas ja näitusel tasuta ekskursioonid giidiga
Üle Eesti
Pärnu – elav pärand jõe ja mere vahel (veebiviktoriin)
Oma asendi tõttu mere ja jõe vahel on Pärnu kultuuripärand tihedalt seotud veega, elades kaluripaatides, kuurordis, veespordialadel, lauludes ja luuletustes. Tule ja pane oma teadmised meie “vesistest” traditsioonidest ja pärimusest proovile!
Muinsuskaitsepäevade „Elav pärand“ veebipõhine viktoriin
Veebipõhise viktoriini on koostanud raamatukoguhoidja eelkõige Are Kooli õpilastele
Ideekonkurss I Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant!
Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant!
Kuidas osaleda?
– maskeeri end 21. sajandi mardi- ja/või kadrisandiks
– tee maskeeringust hea kvaliteediga foto (heledal taustal, pikkupidi)
– kirjuta juurde: kelleks oled maskeerunud ja miks, idee autori nimi
– saada foto ja info aadressile info@folkloorinoukogu.ee märgusõnaga „Konkurss“
Oluline!
– Konkurss sobib kõigile: imikutest kuni raukadeni
– Osaleda võib üksi või kaaslastega
– Kõikide fotode seast valib žürii välja oma lemmikud
Auhinnad
– Pilkupüüdvaimatele tegelastele fotosessioon
– foto avaldamine Hakkame santima! kodu- ning FB-lehel
– meened ja kinkekaardid
Leia inspiratsiooni: hakkamesantima.ee
Jõgevamaa
Õpituba "Henriette von Wahli kokaraamatu toidud"
Õpituba “Henriette von Wahli kokaraamatu toidud” juhendab Põltsamaa lossi restorani Oberpahlen – Vein&Roog peakokk Triin Meos.
Koos valmistatakse kolm rooga. Pärast toimub ühine maitsmine ning osalejad saavad retseptid kaasa.
Loeng "Kulinaarsed rännakud isiklike retseptivihikutega"
Loengu “Kulinaarsed rännakud isiklike retseptivihikutega” käigus räägib Jõgevamaa toidupärandi uurija, Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk 19.–20. sajandil peetud isiklikest retseptivihikutest, mis on väga põnevad ajalooallikad.
Põltsamaaga seoses tuleb põhjalikumalt juttu Henriette von Wahli kokaraamatust, mida pidas Põltsamaa lossi rentniku ja hilisema Pajusi, Kaave ning Tapiku mõisate omaniku Carl Gustav von Wahli abikaasa aastatel 1800–1810.
Elav pärand Lustivere mõisas
Neogooti stiilis Lustivere mõisa ajalugu sai alguse 1552. aastal. Mõisakultuuri, selle erinevate etappide ajalugu ja väga hästi säilinud pärandit tutvustatakse ringkäikudel, mis kulgevad nii mõisa sees kui ka Lustivere küla ja mõisaümbruse looduskaunil pargialal ja jõgede ning tiigikestega piirnevatel ajaloolistel radadel. Nautida saab mõisa imelist torni ja sealt avanevaid vaateid, sisse saab piiluda võlvkaartega keldrisse, mõisas on säilinud originaalmööblit, klaver, samuti huvitavaid esemeid aegadest, mil mõisas tegutsesid erinevad sanatooriumid ja tervishoiuasutused.
Pärast ringkäike toimuvad mõttetalgud, mille keskseteks teemadeks on mõisa minevik, olevik ja tulevik.
Oluline! Lustivere mõisas tegutseb igapäevaselt hooldekodu, mistõttu on oluline, et külalised, kes mõisa sees ringkäikudel osalevad, oleksid viirushaiguste tunnusteta.
Peipsiäärse Lohusuu varjatud kultuuriväärtused
Lohusuu on põline kaluriküla, esmamainitud juba 1599. aastal (Jugowiec-Logowiec). 17. sajandi alguse Rootsi kaardil on Avijõe suudmes mõlemad kaldad tähistatud nimega Losaſe kyle. Seega on küla, mis küll tänapäeval on muundunud alevikuks, tervelt 424 aastat vana, ning Lohusuu kogudus tähistas sel aastal oma 346. sünnipäeva. Nii pika ajalooga kohal on, millest rääkida. Tutvustame kalmistu kabelis asuvat, eeldatavalt Eesti suurimat matusepärgade kogu ja uudistame, kuidas konservaatorid nende korrastamisega on algust teinud. Kohalikus kirikus on võimalik tutvuda 1723. aastast pärit klaasimaalide koopiatega, kus muuhulgas on jäädvustatud ka Eestis esimest korda talupoegi sel viisil. Külastada saab kohalikku ajalugu tutvustavat püsinäitust Lohusuu vanas koolimajas.
Eelregistreerimiseks kirjuta osalussoovist meiliaadressil lohusuuselts@lohusuuselts.ee.
Ajalooline pärand elab – pakub teavet ning jõuab taas elavateni
AJALOOLISTE LEIDUDE – KIVIRISTI NING PÕLTSAMAA VABADUSSÕJA AUSAMBA KATKE EKSPONEERIMINE PÕLTSAMAA LOSSIS.
Ajalooline pärand elab – pakub teavet ning jõuab taas elavateni.
Põltsamaa lähedalt Mõhkülast teavitati Põltsamaa Muuseumi taluomanike õuel asuvatest unikaalsetest leidudest selle aasta juunis. Arheoloogide arvamuse kohaselt on eeldatavasti avastatud kivirist pärit 14.–16. sajandist. Põltsamaa kesklinnas 17. augustil 1924. aastal avatud Vabadussõja mälestussamba, kujur Voldemar Mellik, katke, millel säilinud loetavad nimed.
Vabadussõja ausammas purustati 1940. aastal.
KÜLASTAGE MEID!
Linakitkumistalgud Maetsma Põldvere põllul
Seltsi eestvedamisel on kevadel külvatud 0,2 h suurune linapõld põllule, mis kunagi kuulus Maetsma kooli juhatajale. Senini kutsutakse seda põldu viimase koolijihataja järgi Põldvere põlluks. Nostalgilisele linakitkumis talgule ootame kõiki pärandtöödest huvitatuid. Kummardusena pärandile, pane Sinagi pähe valge rätt ja tööks kohased riided. Kuiva ilma korral jäkitkume ja kupardame lina. Vihmase ilma korral ropsime kitkutud ja juba leotatud linu. Talgute algul ajalooline tagasivaade Maetsma küla kultuurilukku ja Avinurme piirkonna linakasvatusse.
Talgupäev lõppeb ühises talgulauas. Igal talgulisel võimalus omakitkutud linu kaasa võtta
Valgamaa
Talgud Riidaja mõisa peahoones
Riidaja mõisa peahoones Valgamaal on kavas puhastada põrand ja seinad nõukogudeaegsest materjalist. Võimaluse korral ka lihvida puitpõrand ning katta sobiva õli või lakiga. Ruumi on kavas kasutada näituste ja väljapanekute esitlemiseks. Ruumi laes on fragmendid geomeetrilistest kaunistustest.
Põlvamaa
Konverents: Ratsaradadest raudruunani. Hobuajastu teede ja transpordi arengutest moderniseerumisprotsessides
Eesti alal toetus transport 20. sajandi alguseni ja hiljemgi hobusele. Seepärast räägitakse ka hobuajastust. Lisaks transpordile tugines hobuste jõule ka põllumajandus, sõjandus jpt eluvaldkonnad. Nii nagu auto vormis 20. sajandi ühiskonda, tegi hobune seda varasema aja ühiskonnaga. Moderniseerumisprotsessid Eesti transpordis ei toimunud hüppeliselt, hobuse tähtsuse vähenemine toimus pikema ajaperioodi vältel. Seetõttu võivad hobutranspordi arengud pakkuda põnevat mõtteainet ja paralleele ka tänapäeva kontekstis, kui seisame taas silmitsi oluliste muutustega transporditehnoloogiate arengus.
Konverents toob kokku uurijaid ja õpetlasi, kelle ettekanded käsitlevad Eesti vanema teedeajaloo arenguid, taristuobjekte (kõrtsid ja postijaamad), hobust ja selle erinevaid rakendusviise.
Raplamaa
Helilavastus "Metsavendade radadel" Tiduveres Põrgupõhjal
Raplamaal Tiduvere Põrgupõhja punkri juures avatud helilavastus viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest. Audiolavastustest saab teada, kes ja miks end metsa peitsid, millistes punkrites elati ning mis moel neid võimude eest salaja ehitati. Eraldi pööratakse tähelepanu, kuidas metsas end ära elatati, kes ja kuidas metsavendi aitasid ning milliseid meetodeid kasutati vastupanu mahasurumisel. Kohaspetsiifilisemad lood annavad ülevaate Relvastatud Võitluse Liidust, punkrikoha reetmisest ja vallutamisest.
Helilavastus on kokku seotud üheks narratiiviks Teise maailmasõja järgsete metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Kokku on üheksa universaalset ja paar kohaspetsiifilist lühilugu, moodustades tervikliku lavastuse.
Dramaturg: Aare Pilv; lavastaja: Isabel Laiapea; helikujundaja: Johannes Vilu; osades: Robin Täpp, Theodor Tabor, Andri Suga, Maria Helena Seppik, Oskar Kröönström; helitehnik: Kuldar Sepp; idee ja sisend: Küllike Tint, Anu Lillak, Tuuli Kurisoo, Aive Kaldra, Helena Kaldre; konsultant: Martin Andreller; koor: Eva Maria Aru, Madleen Maria Kirja, Elina Soosaar, Ronja Marie Tepp, Merle Vetemäe. Täname: Bernhard ja Taive Viidingut! Toetas Eesti Kultuurkapital.
Laternamatk legendidega
Tähistame Oese külast võrsunud suurmehe Matthias Johan Eiseni sünniaastapäeva laternamatkaga.
Vana-Vigala piirkond on täis pikitud tema poolt kokku korjatud lugusid, seekord tutvume Vana-Vigala mõisa poolsete pärimuspaikadega. Alustame retke Vana-Vigala raamatukogu juurest EISENI KIVI eest ja suundume avastusretkele Vana-Vigala mõisa poole Kaasa võta võimalusel latern või taskulamp ja miskit maitsvat kehakinnituseks. Matka lõpetame pisikese piknikuga.
NB! Enne matka algust (17.00–18.00) on huvilistel võimalus vaadata Vana-Vigala Rahvamajas näitust “Vigala neotud lõngadega seelikud”.
Juuru mõisa külastus
30. septembril kell 13 tutvustab Mahtra Talurahvamuuseumi peavarahoidja Rait Talvoja huvilistele Juuru mõisa peahoonet. Giidi vahendusel saate ülevaate mõisa tekkest ja arengust, mõisaomanikest ning nendega seotud lugudest. Ringkäigul mõisa peahoones tutvustatakse Juuru kihelkonna mõisatele nii omaseid kassettlagesid. Neid on siin rohkearvuliselt, üks kaunim kui teine. Neile ei jää alla ka 19. sajandist pärit siseuksed. Ruumide jaotus annab hea ülevaate mõisarahva elust-olust. Ainukordne võimalus külastada ajaloolist Juuru mõisa, millele otsitakse praegu uut omanikku.
Läänemaa
Avatud uste päev Rannarootsi muuseumis
Kl 10–16 on muuseum avatud külalistele. Abikäed on oodatud varjevõrku punuma, Ukraina heaks.
Kl 11.00 eesti keelne muuseumitutvustus.
Kl 13.30 rootsi keelne muuseumitutvustus.
Kl 15.00 vene keelne muuseumitutvustus (tasuta).
Kl 15.30 Rootsi külaliskoori tervituskontsert (tasuta).
Kl 14–16 avatud kohvik, kus ka Ukraina maitsed esindatud.
Vana fotoalbum
Üritus on mõeldud küla eakatele inimestele. Meil on veel elavat mälu, et meenutada, salvestada ja ehk millalgi ka avaldada toredaid seikasid. Räägime vanu lugusid: Kuidas peeti rahvakalendri tähtpäevi ja muid ettevõtmisi. Mis juhtus , kui naaberküla poisid tulid meie neidudele külla? Mis vääris tähistamist?
Üritus on nn “mokalaada” stiilis. Igaüks, kes saab, võtab kaasa mõne vana foto, mis aitab jutuotsa leida ja räägib ise enda eest.
Mineviku jäljed tänapäeva koduaedades
Olete oodatud kuulama Anneli Bannerit Eesti Vabaõhumuuseumist teemal „Mineviku jäljed tänapäeva koduaedades“. Räägime sellest, mis on koduaianduse arengut mõjutanud (natuke ajaloost), mis on meie aedadele iseloomulik olnud (nii taimed kui kujundus) ja kas ja kuidas on võimalik seda hoida.
Ettekande jätkuks saab esitada küsimusi, arutada ja kogemusi jagada. Kutsume üles jagamiseks või vahetamiseks kaasa võtma koduaiast kogutud seemeneid – kas siis vanade, aastakümneid kasvatatud taimede sortide või lemmiktaimede omi, aga ka muud põnevat – mugulaid, juurikaid, taimetittesid. Pakume taimeteed ja küpsist.
Foto: HM F 163:8 Fn-p, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA
Harjumaa
Kalamaja rasketööstuse ajaloo ekskursioon
Tõsi, Kalamajale panid aluse ja andsid nime kalurid. Aga 19. sajandi lõpus saabus Kalamajja raske raua ajastu. Vetikate ja kalaraipehaisu asemele tuli tahm ja õli. Tõsi on ka see, et seesama raske raua ajastu kujundas kaasaegse Kalamaja näo. Oma tuuril otsime üles kohad, kus need maalt linna tulnud talupojad tervistkahjustavas keskkonnas ületunde tegid ning meenutame, mida nad seal tootsid.
Ekskursiooni juhib Kalamaja kogukonnaliige ja kanalisatsioonikaevude luukide spetsialist Andres Siplane.
Ekskursioon algab 28.09 kell 18.00 Jahu ja Suur-Patarei ristmikult.
Kalamaja tänavatel on ka kuni novembrini avatud tööstusajaloo välinäitus “Kruvist klaverini. Kalamaja tööstuste lugu”, mida kutsume üles ka iseseivalt avastama, vaata infot Kalamaja muuseumi veebilehelt.
Ringkäik Tallinna Tehnikaülikooli sümbolobjektide autori Maire Morgen-Häälega
Tallinna Tehnikaülikooli kampuse mitmed olulised maamärgid on loodud eesti metallikunsti grand old lady Maire Morgen-Hääle (sünd. 1939) poolt. Peale ERKI (tänase EKA) lõpetamist töötas Morgen-Hääl aastaid Tallinna Polütehnilise Instituudi (endise TPI) konstrueerimis-eksperimentaalosakonnas, kus ta kujundas mitmeid nn Rauakooli visuaalsele identiteedile omaseks saanud tähtteoseid. Olulisim neist on ülikooli peahoone ees seisev skulptuur „Üliõpilased“, mille vorm mõjutas ülikooli ja selle allüksuste embleemide kujundust. Ringkäigul tulevad jutuks ka teotamata jäänud tööd. Enne ringkäiku saab iseseisvalt külastada Glehni lossi, kus on tänaseni säilinud arvukaid Maire Morgen-Hääle loodud sepisobjekte. Loss on avatud kell 12:00–14:30.
Ajaloomäng vanalinnas: „Tühja kõhuga keskaegses Tallinnas“
Tule avasta Tallinna vanalinna keskaegse toidukultuuri kaudu!
„Tühja kõhuga keskaegses Tallinnas“ on interaktiivne seiklusmäng, mida igaüks saab mängida endale sobival ajal ja valitud tempos, kehastudes virtuaalselt kas mõnulevaks või siis pigem kiireloomuliseks kassiks. Mängus osalemiseks on tarvis nutitelefoni ja Loquiz äppi.
Mängu alguspunkt on Tallinna linnaelumuuseum, Vene tänav 17.
Mängu kestus on 1–2 tundi ja sõltub sellest, kas valisid omale kiirust hindava või rahulikku sammu nautiva karakteri.
Kogu mängu marsruut kokku on umbes 3 km.
Hansalinna võim ja vaim. Ekskursioon Tallinna raekojas
Tallinna raekoda on elav tunnistus linna hansaaegsest hiilgusest. Raekoja arhitektuur kõneleb võimust, kunstiteosed raekojas aga rae väärtustest. Hansa Liit ühendas Tallinna Euroopa kultuuriruumiga juba 13. sajandil -–koos kaupadega jõudsid siia läänest ka ideed, kultuur ja mood. Seda kõike väljendab tänaseni Tallinna raekoda.
Ekskursioon Põhja-Euroopa vanimas raekojas aitab märgata ja mõista sajanditevanuseid väärtusi, aga samuti seda, kuidas ajaloolist pärandit hoitakse ja restaureeritakse. Sulle avaneb raekoda 13. sajandist kuni 21. sajandini, keldrist kuni pööninguni välja.
Piletid müügil raekoja keldris pool tundi enne ürituse algust 28.09 kell 17.30–18.00.
Loeng "Sinise teekond. Vaateid värvikaubanduse ajalukku"
Iga ajaloolist kunstiteost võib vaadata kui rännakut kunsti loomisel kasutatud materjalide tootmise ja kauplemise põnevasse ajalukku. Võib väita, et maalikunsti arengut ja lokaalseid eripärasid on muude tegurite kõrval mõjutanud ka kunstimaterjalide kättesaadavus. Loeng tutvustab Michel Sittowi loomingu taustal ühe värvipigmendi – sinise – tootmise, kauplemise ja kasutuse ajalugu hiliskeskaja ja varauusaja perioodil toetudes peamiselt Tallinna rikkalikult säilinud arhiivimaterjalile.
Lektor Hannes Vinnal on Tartu Ülikooli üldajaloo osakonna ja Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadur. Ta on tegelenud peamiselt kaubandusajaloo ja materiaalse kultuuri uurimise probleemidega.
Fotol: Tallinna Kannatusaltar. Detail. Adriaen Isenbranti või Albert Cornelise töökoda. U 1515. Eesti Kunstimuuseum.
Ekskursioon SA EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut
Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus tegeleb igapäevaselt kultuuriväärtuslike objektide korrastamise ja digiteerimisega. Ekskursioon lubab heita pilgu Kanuti salamaailma ning näha, kuidas ajaloolisi esemeid säilitatakse ning uuele elule äratatakse.
Palun anna osalemisest teada meiliaadressil kanut@evm.ee.
Teadusteater "Avalik lahkamine"
Muinsuskaitsepäevade raames kutsub Tervisemuuseum avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. Etenduse esimeses pooles meenutame, mida on anatoomiast arvatud enne meie aega ning teises pooles võtame appi täismõõdus õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime, millised siseelundid välja näevad, mida teevad ja milleks neid vaja läheb. Näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi – see on avalik lahkamine. Vaatemäng toimub pööningukorruse hubases ringauditooriumis ning Muinsuskaitsepäevade ajal on sama piletiga võimalik külastada ka muuseumi näituseid.
Teadusteatri etendused toimuvad kokku kolmel korral:
Reedel, 29. septembril kell 17.00
Laupäeval, 30. septembril kell 15.00
Pühapäeval, 1. oktoobril kell 15.00
Ungern-Sternbergide linnapalee – Berliini viimane mood Toompea arhitektuuris
Eesti teaduste akadeemia kutsub kõiki huvilisi sündmusele „Ungern-Sternbergide linnapalee – Berliini viimane mood Toompea arhitektuuris“. Ürituse fookuses on Tallinna arhitektuuripildis haruldane akadeemia maja.
Hoone arhitektuuri käsitletakse kahes kontekstis. Esiteks selle koht võrdluses Tallinna ja Toompea teiste hoonete arhitektuuriga ning teiseks maja looja Martin Gropiuse teiste teoste ja tema kaasaja kontekstis.
Peakülaline on arhitekt Martin Gropiuse lapselapselaps, emeriitprofessor Arnold Körte Saksamaalt, kes on samuti arhitekt, aga ka arhitektuuriajaloolane ja uurinud oma esiisa loomingut. Arnold Körte loeng toimub inglise keeles.
Pärast loengut saavad huvilised akadeemia majaga tutvuda Eesti Kunstiakadeemia rektori, akadeemik Mart Kalmu juhtimisel.
Ekskursioon "Niguliste – uut ja vana!"
Niguliste muuseumisse on aastatel 2022–2023 lisandunud moodsaid lahendusi, mis on palju tähelepanu äratanud. Senini külastajatele suletud kirikutorni saab nüüd sõita elegantse klaasliftiga, väikesesse kabelisse on ehitatud vahekorrus, millelt avanevat vaadet võis viimati nautida II maailmasõja aegu.
Muinsuskaitsepäevade raames tutvustame neid uuendusi lähemalt. Selgitusi jagavad ning ajaloolise pärandi kaasajaga sidumise võimaluste üle arutlevad Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret ja lahendused projekteerinud sisearhitekt Liis Lindvere.
Дни наследия: экскурсия в средневековом купеческом доме
30 сентября в 14.00
В рамках программы Дней наследия Таллиннский музей городской жизни организует ознакомительную экскурсию в средневековом купеческом доме по адресу Vene 17, где теперь находится музей. Поговорим о разных этапах в истории дома и об одном из его владельцев, богатом купце, который проживал здесь со своей семьёй несколько столетий назад. Также вас ожидает знакомство с некоторыми наиболее ценными экспонатами музея.
Целевая группа: взрослые/семьи.
Стоимость: 6 € / 4 € /, семейный билет 12 € (два взрослых и дети до 18 лет)
Билеты возможно приобрести на месте, в кассе музея.
Место встречи: Таллиннский музей городской жизни, Vene 17
Muinsuskaitsepäevad: ekskursioon keskaegses kaupmehemajas (EST)
Muinsuskaitsepäevade raames toimuval ekskursioonil räägime Vene tn 17 asuva hoone ajaloost ning ühest maja kunagisest omanikust – hansakaupmees Hans Viantist, kes elas oma perega siin sajandeid tagasi. Lisaks tutvustame mõningaid erilisi eksponaate meie muuseumi väljapanekus.
Sihtgrupp: täiskasvanud/pered.
Hind: 6 € / 4 € / perepilet 12 €
Pilet kohapealt.
Kohtumispaik: Tallinna linnaelumuuseum, Vene 17
Giidi juhtimisel mõisatuur koos ühise teejoomisega
“Vasall-linnusest Põhja-Eesti kauneimaks mõisahäärberiks” – mõisatuur giidi juhtimisel koos ühise teejoomisega
Registreeri mõisatuurile meiliaadressil info@anijamois.ee enne 29. septembrit.
Bastionide peal ja maa all läbi Lindamäe
Kiek in de Köki kindlustustemuuseum korraldab tuuri, mis erakorraliselt läbib ka ühe Lindamäe aluse tunneliosa. Käime ka bastionide peal ehk Harjumäel ja Lindamäel ning kõneleme, mida põnevat on seal aegade jooksul toimunud.
Bastionidekompleks rajati 17. sajandi lõpul. Tänasel päevalgi on alles kolm bastioni koos käikudega. Avalikkusele on külastamiseks käigud praeguse Harjumäe ja Lindamäe all. Lindamäe alusesse tunnelisse on pääs vaid eriekskursiooniga. Lindamäe ehk Rootsi bastionide tunnelites elutseb ka Euroopa koopaämblikke (Meta menardi).
Märka, hoia, jaga – et pärand püsiks elavana
“Märka, hoia, jaga!” eesmärgiks on ärgitada kõiki märkama ja hoidma end ümbritsevat ning silmaga nähtavat ja nähtamatut. Lõpetame turismihooaja, tähistame muinsuskaitsepäevi ning liikumisaasta tuules liigume üheskoos sügisesse! Sündmus on põlvkondadeülene – oodatud on igas vanuses huvilised. Kompleksis toimuvad põnevad, harivad, meelelahutuslikud tegevused. Keskendume pärandile, tavadele, teadmisele, oskustele, kommetele.
Tegevused kell 11.00–18.00:
• kompleksi välialal kivikalmetega, peahoones teemaruumidega tutvumine – saa uusi teadmisi!
• lühifilmi vaatamine (kestus ca 5 min) – avasta ajalugu ja elu-olu!
• otsimismängu mängimine – pane oma uued teadmised proovile!
• kohaliku käsitöö tegemine – katseta erinevaid tehnikaid, piirkonna mustreid, värve!
• liigume ja avastame – vaata kas leiad, avasta ja nuputa!
• kepphobustega kepslemine – katseta ja õpi uusi oskusi!
• pop-up näitused, ajalugu, pärand & kunst – vaata ja imetle kohalike loomingut!
• Jõelähtme retseptidega valmistatud söögid-joogid – naudi kohalikke maitseid!
Harivad jalutuskäigud Kostivere karstialal algusega kell 12 ja 15.00.
Mõlema teekonna kestuseks on ∼2 tundi ja pikkuseks ∼2 km. Kohaliku atesteeritud giidi Kersti Lepiku juhtimisel toimub matk Rebala keskus-muusemist üle tee asuvale põnevate pinnavormidega unikaalsele maastikule – Kostivere karstialale. Üle-euroopalise tähtsusega, armastatud nii kohalike kui ka külastajate poolt, tuntud oma väärtuslike taimekoosluste ja maastikuilmete tõttu. Sobib nii suurtele kui väikestele matkajatele!
Jutuõu(d)
Porikuu Festivali avaürituse raames avab aiaukse ligi 100-aastane krunt Keila südames, et pajatada huvilistele Keila kihelkonna kõhedaid tondijutte kodukäijatest, luupainajatest, näkkidest ja paljust muust. Külastajatel palume kaasa võtta istumisalused ja teekruusi (pakume soojenduseks teed). Üritus on tasuta ning samu lugusid sisaldavad raamatud (https://omaretked.ee/01-10-2021/) on kohapeal müügil soodushinnaga.
Retk läbi raekoja 700 aasta. Pereekskursioon Tallinna raekojas
Miks oli linnale vaja raekoda ja kuidas ehitati see Tallinnasse rohkem kui 700 aastat tagasi? Millest kõnelevad pildid raekoja seintel? Mis toimus raekojas sajandite eest ja mis sündmused leiavad seal aset tänapäeval? Ekskursioonil raekojas saad teada. Tule kogu perega!
Piletid on müügil raekoja keldris 30.09 alates kell 11.00.
Jaan Poska pärand
Jaan Poska Mälestusfondi asutaja ja juhatuse liige Tarmo-Andre Elvisto ning Tallinna Linnakantselei kutsuvad Sind tutvuma Jaan Poska maja ja pärandiga. Tunnise ekskursiooni käigus on Sul võimalus liikuda majas, kus elas üks Eesti riigi silmapaistvaim riigimees Jaan Poska koos oma perega.
Antud hoones kajastub Tartu Rahu ettevalmistamise, Eesti Vabariigi loomise ja Poskade suguvõsa erakordse saatuse kõrval ka killuke Eesti puitarhitektuuri ajalugu. Ringkäik tasuta, võimalik teha kohapeal annetus Jaan Poska Mälestusfondile.
Muuseumituur "Avameelselt Sinu kehast"
Muinsuskaitsepäevade raames kutsub Tervisemuuseum avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. Juhendatud tuuri jooksul avastame muuseumi püsinäitusel “Avameelselt Sinu kehast” inimeseks olemise ilu võlu ja valu. Näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi – see on muuseumituur Tervisemuuseumis.
Muinsuskaitsepäevade ajal saad sama piletiga omal käel külastada ka aastanäitust “Uneversum” une olulisusest ja magamise tähtsusest. Mis toimub magamise ajal inimese sees? Jagame häid soovitusi ja praktilisi näpunäiteid parimaks öiseks puhkuseks kõigile, kes soovivad oma unetervise eest hoolitseda.
Tere tulemast Tervisemuuseumisse!
Teadusteater "Avalik lahkamine"
Muinsuskaitsepäevade raames kutsub Tervisemuuseum avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. Etenduse esimeses pooles meenutame, mida on anatoomiast arvatud enne meie aega ning teises pooles võtame appi täismõõdus õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime, millised siseelundid välja näevad, mida teevad ja milleks neid vaja läheb. Näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi – see on avalik lahkamine. Vaatemäng toimub pööningukorruse hubases ringauditooriumis ning Muinsuskaitsepäevade ajal on sama piletiga võimalik külastada ka muuseumi näituseid.
Teadusteatri etendused toimuvad kokku kolmel korral:
Reedel, 29. septembril kell 17.00
Laupäeval, 30. septembril kell 15.00
Pühapäeval, 1. oktoobril kell 15.00
Elav pärand Kõue mõisas. Mõisainterjöörid siis ja praegu. Moe ja maitse küsimus
Mõis kui kodu, mille interjööri kujundas vanasti ja kujundab ka tänapäeval omaniku nägemus, teadlikkus ja maitse. Räägime mõisainterjööridest minevikus ja tänapäeval. Mõtiskleme võimalike restaureerimislahenduste üle.
Hind sisaldab:
– Sümboolne ja vitamiinirohke tervitusnaps
– Informatiivne lühiloeng rohke pildimaterjaliga
– Kõue mõisa minevikku ja tänapäeva tutvustav ringkäik giidiga
– Ühine arutelu kamina ees
– Kohv ja suupisted
Teata osalemisest meiliaadressil events@kau.ee.
Oluline! Sündmus toimub kahel korral, kell 15 ja kell 17.
Ekskursioonid Kose varjendisse
30.09 saab külastada Kose varjendit – Eesti NSV juhtorganite linnavälist maa-alust juhtimispunkti. Asukoht Harju maakond, Kose vald, Kose alevik.
Varjendi pindala on 2500 m² , seal on 144 ruumi, neist u 120 ühiselamutoa tüüpi.
Matkad varjendisse toimuvad kell 11.00 ja 12.00.
Giid Ly Renter
Kogunemiskoht Kose vald, Kose alevik Hariduse 5 elumaja ees. Võta kaasa taskulamp!
Muuseumituur "Avameelselt Sinu kehast"
Muinsuskaitsepäevade raames kutsub Tervisemuuseum avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. Juhendatud tuuri jooksul avastame muuseumi püsinäitusel “Avameelselt Sinu kehast” inimeseks olemise ilu võlu ja valu. Näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi – see on muuseumituur Tervisemuuseumis.
Muinsuskaitsepäevade ajal saad sama piletiga omal käel külastada ka aastanäitust “Uneversum” une olulisusest ja magamise tähtsusest. Mis toimub magamise ajal inimese sees? Jagame häid soovitusi ja praktilisi näpunäiteid parimaks öiseks puhkuseks kõigile, kes soovivad oma unetervise eest hoolitseda.
Tere tulemast Tervisemuuseumisse!
Kultuur ja pärand – Elav Kolga mõis
Tähistame Üle-euroopaliste Muinsuskaitsepäevade raames peahoone väikesest saalist restaureerimistellingute, mis olid seal olnud 50 aastat, väljaviimise 1. aastapäeva ning ühtlasi ka põnevate konserveerimistööde lõppu.
Tööd toimusid Dr Hilkka Hiiopi juhendamisel ja eestvedamisel ning Muinsuskaitseameti rahastamisel.
Hilkka Hiiop on Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskonna dekaan ning viibib 1. oktoobril koos meiega Kolga mõisas.
Päeva jooksul muusikat ja audiovisuaalseid ning avatud on teatripuhvet.
Päevakava täpsustub!
Teadusteater "Avalik lahkamine"
Muinsuskaitsepäevade raames kutsub Tervisemuuseum avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. Etenduse esimeses pooles meenutame, mida on anatoomiast arvatud enne meie aega ning teises pooles võtame appi täismõõdus õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime, millised siseelundid välja näevad, mida teevad ja milleks neid vaja läheb. Näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi – see on avalik lahkamine.
Vaatemäng toimub pööningukorruse hubases ringauditooriumis ning Muinsuskaitsepäevade ajal on sama piletiga võimalik külastada ka muuseumi näituseid.
Teadusteatri etendused toimuvad kokku kolmel korral:
Reedel, 29. septembril kell 17.00
Laupäeval, 30. septembril kell 15.00
Pühapäeval, 1. oktoobril kell 15.00
Elav pärand Kõue mõisas. Viinakuu eri! Viinatööstuse tõus ja langus Eesti mõisates, olulisus mõisamajanduses
Viinavabrik kui hoonetüüp Eesti mõisamaastikul. Mis neist on saanud? Räägime viinatööstuse ajaloost, viina tootmisest Eesti mõisates nii minevikus kui tänapäeval. Mõtiskleme võimalike viinavabrikute ja muude ajalooliste tööstushoonete võimalike uute funktsioonide üle.
Hind sisaldab:
– Sümboolne tervitusnaps
– Informatiivne lühiloeng rohke pildimaterjaliga
– Kõue mõisa minevikku ja tänapäeva tutvustav ringkäik giidiga
– Ühine arutelu kamina ees
– Kohv ja suupisted
Teata osalemisest meiliaadressil events@kau.ee.
Oluline! Sündmus toimub kahel korral, kell 12 ja kell 14.
Muinsuskaitseameti 30. sünnipäev
Tänavuste muinsuskaitsepäevade viimasel päeval, 1. oktoobril tähistab Muinsuskaitseamet oma 30. sünnipäeva ning selle puhul kutsume kõiki pärandisõpru endale külla! Kell 11-16 on avatud Muinsuskaitseameti Tallinna kontori (Pikk 2) uksed ning osaleda saab mitmetes põnevates tegemistes vanalinna ekskursioonidest virtuaalreaalsuses seiklemiseni, otsimisvõistlusest lugemisvara täiendamiseni.
Kolga Muuseum kui põnev pööning moosisaia ja mõistatustuuriga
Tähistame elavat pärandit muuseumituuridega läbi kahe korruse, mõistatame arhiivist just selleks päevaks välja toodud põnevaid esemeid ning lõpetame moosisaia ja piparmünditeega.
Mõistatustuurid algavad kell 13 ja kell 15.
Sooduspilet 3 eurot, mis sisaldab tuuri, moosisaia ja teed. Võimalus osta ka kohvi.
Lapsed saavad tegutseda mängunurgas koos oma täiskasvanud saatja(te)ga.
Tartumaa
Rõõm savitööst ajaloolises Uhti kõrtsihoones
Tutvustame Uhti avatud ateljee tegemisi. Nahatöö, savitöö, pärlitöö, kõrtsi köögist saab kehakinnitust, õnneloos, käsitöö müük.
Maja külastus tasuta.
Töötoad 5 € / kord.
Õnneloos 3 €
Lõunasöök / päevapakkumine 15.00 €
Retk hiliskeskaegsete ja varauusaegsete tellismüüride vahel
Hiliskeskaegset Tartut võime kõhkluseta nimetada tellislinnaks. Kui kaks kirikuhoonet kõrvale jätta, on praeguses linnaruumis on sellest vähe märke, kuid arheoloogilistel kaevamistel leitakse selle ajastu tellismüüre küllaltki sageli. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi keldris (Rüütli 15) on tellishoonete müürid säilinud üsna suures mahus ning keskmiselt kahe meetri kõrguselt. Muinsuskaitsepäevade raames vaatame koos Tartu Linnamuuseumi arheoloogi Arvi Haagiga, mida saab nende müürijäänuste põhjal öelda kunagiste tellishoonete kohta ja mida teame nende kinnistute 17.-18. sajandi elanikest. Lisaks meenutame, kuidas see kinnistu seostus 1775. aasta suurpõlenguga Tartus, mille tõttu hävis hinnanguliselt 2/3 linnast.
Kogunemine muuseumi sissepääsu ees Rüütli tänaval.
Elamustuur Indrek Harglaga. \"Mõrv mänguasjamuuseumis\"
Raamat, millest lugu “Mõrv mänguasjamuuseumis” pärineb, ilmus sel kevadel. Lühiromaani kirjutamisel kogus kirjanik Indrek Hargla mõtteid mänguasjamuuseumis käies, seega on igati sobilik ka raamatu ilmumise järgselt üks uus jalutuskäik ette võtta.
Elamustuuril liidame kokku ajaloo, elava pärandi ja alternatiivtuleviku ning sellest saab kindlasti üks hästi kokku sobiv segu.
Retk Rõngu Pillimuuseumis
Pillimuuseumi juhatuse liige Anti Mehine viib läbi kaks loengut koos ringkäiguga muuseumis. Esimene ringkäik algusega 12.30 ja teine 13.30 Loengud on sellel päeval Pillimuuseumi sooduspiletiga kõigile huvilistele (2 €)
Kohtumine trükkalitega
Sündmus toimub vestlusringi vormis. Räägime endiste trükkalitega nende elust ja tööst trükikojas. Vestlusringile on ka oodatud trükihuvilised. Enne ja peale arutelu pakutakse tasuta muuseumi tuuri ja praktilisi tegevusi, sh postri trükkimist.
Palun andke võimalusel osalemisest teada e-maili kaudu või helistades.
Viimast korda: heliinstallatsioon "Aja kaja" Tartu toomkiriku varemetes.
Helikunstnik Patrick Tubin McGinley on põiminud kokku helid toomkiriku kujutletavast minevikust, olevikust ja tulevikust. Selle aasta juulikuus avatud heliinstallatsioon „Aja kaja” kutsub kuulajaid nii ajarännakule kui ka mõtlema küsimuse üle, millist tähendust kannavad toomkiriku varemed tänapäeval. „Aja kaja“ viib kuulaja keskaegsesse kirikuruumi ja olematule piduõhtusöögile, tuletades seejuures meelde, et varemete all kõnnime surnute puhkepaigas. Muu hulgas on McGinley salvestanud siinses maapinnas olevaid hääli ja vibratsioone ning teinud seeläbi võimalikuks tajuda helisid, mida inimese kõrv tavaliselt ei kuule.
1. oktoobril on heliinstallatsioon kuulamiseks viimast päeva avatud. Tartu Ülikooli muuseum on avatud kell 11-20 ning tornid kell 17-20.
Lääne-Virumaa
Loeng: Rakvere lahingust ja lahingupaiga otsingutel saadud leidudest
Neljapäeval, 28. septembril 2023 algusega kell 17.00 kutsume kõiki ajaloohuvilisi Rakvere linnusesse kuulama arheoloogi ja keskaja relvastuse uurija Ain Mäesalu loengut 1268. aastal toimunud Rakvere lahingust ja lahingupaiga otsimisel saadud leidudest.
Juba alates 2015. aastast on arheoloogid koostöös detektoristidega otsinud kohta, kus võis 1268. aasta veebruaris toimuda Rakvere, ajalooürikutes ka Rakovori või Wesenbergi lahing. Tänavu aprillis otsiti võimalikku tapluspaika Lääne-Virumaal Rahkla küla maadel. Lahingupaik jäi leidmata, küll aga avastati mitmeid muinasesemeid ja mõned aarded sh 23 haruldast hansakaussi. Ain Mäesalu loengus saab kuulda lähemalt nii 18. veebruaril 1268 toimunud võimsast lahingust kui ka nendest põnevatest leidudest, mis on otsingute käigus välja tulnud.
Fotol: Mihkel Tammet (vasakul) ja Ain Mäesalu uurivad lähemalt värskeid leide, mille hulgas oli ka ilmselt naisterahvale kuulunud hõbedast kaelaehe, muid hõbeesemeid ja muinasaegseid soorauamaagi kamakaid. Aprill 2023. Foto: Andrus Eesmaa
Vaipade restaureerimise töötuba
Vaipade restaureerimise töötoas õpetatakse esmaseid tekstiilirestaureerimise töövõtteid, mis on jõukohased igale käsitööhuvilisele. Praktilise töö teeme kahe arhitekt Alar Kotli kavandi järgi valmistatud vaibaga: erinevad kuivpuhastustehnikad, mitmesugused kadude parandused ja kergemad plekieemaldused.
Töötuba toimub Kotli perekonna kodumajas Väike-Maarjas, kus saab tutvuda ka väljapanekuga arhitekt Kotli elu- ja perekonnaloost ning tegevusest.
Juhendab kunstipärandi nõunik Janika Turu, kelle praktilised oskused pärinevad konservaatoritööst Eesti Rahva Muuseumis. Ta on lõpetanud 2006. a Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli restaureerimise erialal, 2018. a Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe muinsuskaitse ja konserveerimise erialal ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.
Töötuba toimub kahel päeval: R 10–18, L 10–16. Põnevaid blogipostitusi tekstiilirestaureerimisest saab lugeda siit: 1, 2, 3, 4 ja 5.
Loeng: Lihaste ja mõistuse valitsemine – terviseteadlikkus ja tervislikud eluviisid 20. sajandi algupoolel
Laupäeval, 30. septembril 2023 kell 11.00 kutsume kõiki huvilisi Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumisse kuulama ajaloolase ANNA RINALDO (Eesti Tervisemuuseum) loengut “Lihaste ja mõistuse valitsemine – terviseteadlikkus ja tervislikud eluviisid 20. sajandi algupoolel”.
Millal hakkas eestlane mõtlema tervislikest eluviisidest ja enesearengust? Millised olid peamised tervisega seotud väljakutsed? Kui palju teati vaimse tervise eest hoolitsemisest sada aastat tagasi? Mis tõi kaasa soovi oma tervisesse rohkem panustada ja kust saadi teadmised kuidas seda teha? Loeng peatub ka sajandivanustel eneseabi ja enesearengu õpikutel, et analüüsida millised on need ajaproovile vastu pidanud nõuanded, mida saaksime kasutada täna, et olla tervemad ja õnnelikumad.
Tunnusfotol: Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasiumi võimlejad esinemas 1940. aastal. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, ESM F 575:220
Pärnumaa
Are piirkonna ajalugu topoteegis
Are raamatukogu raamatukoguhoidja tutvustab soovijatele Are topoteegi võimalusi.
„Oskused ja kombed, mis on osa ammusest ja tänapäevasest kultuuripärandist“
Teemaga seotud raamatute väljapanek.
Katsetame vana retsepti!
130 aastat vana retsepti uurimine ja selle järgi rullbiskviidi küpsetamine Suigu Noortetoa lastega.
„Kassikangast seebiseani“ – Sindi laste mängud 100 aastat tagasi ja tänapäeval
Sindi Lasteaia mudilastele mängutund raamatukogus.
Tori rahvariided - mis ja kuidas?
Tammiste Lasteaed-algkoolis Tori valla rahvariiete tutvustamine, vana aja lugude lugemine.
„Meistrite majast muuseumini“
Muuseumi maja ajaloo tutvustamine.
Kaluri lood
Kalurikolhoos “Virtsu Kalur” tähistab järgmisel kevadel 75 -ndat juubelit. Nende aastate jooksul on Virtsu kalarannas nii mõndagi huvitavat ja põnevat juhtunud. Palju on veel neid, kes oskavad sellest kõigest ise rääkida. Kaluri juttude õhtud ongi selleks, et need mälestused ja jutukesed kestaksid veelgi kauem. Pikem eesmärk on koondada “Virtsu Kaluri” tegemised ja Virtsu kalurite jutud üheks raamatuks. Need kanged kalamehed on seda väärt. Muinsuskaitsepäevade raames korraldame Virtsu inimestele ja miks mitte ka kaugemalt huvilistele kaluri lugude õhtu Virtsu Mõisatallis. Virtsu kalatehas oli omal ajal peamine tööandja piirkonnas ja pea igal Virtsukal on sellega oma emotsionaalne side.
„Minevikuigatsus“ - Töötuba retseptiga minevikust
Valmistatakse vanaegse retsepti järgi vanaaegseid võtteid kasutades verivorste.
Rahvusliku käepaela punumise töötuba lastele
Are raamatukogus saavad kõik soovijad lapsed punuda endale juhendaja eestvedamisel rahvusliku käepala.
Saunamaagia ja rituaalid
Pärimuspäeva avame Maimu Muttiku karmoškahelide saatel, millele järgneb Seljametsa Teatristuudio laste esituses näidend “Sokikoll” (autor ja lavastaja Krista Mustonen).
Sauna-aasta puhul on peaesineja saunanaine Egle Zekker, kes tutvustab sauna rituaale ja maagiat. Külastajatel on võimalus nautida kohale toodud torusauna.
Avatud on Tiina Viina pastapliiatsite kogu, Anu Randmaa põllede ja Tiiu Lehiste maalide näitus ning Seljametsa lasteaialaste sügisandide näitus. Rahva lemmiku valime sügisandide kompositsioonidest.
Kuna tegemist on sauna ja puhtuse teemaga, siis seame üles meditsiini-ja hügieeniprofessor Mihkel Kase stendi.
Virtsu mõisa kalmistutuur Puhtus
Virtsu muuseumis esitlus Virtsu mõisnikest ja nende loodud kalmistust Puhtus. Hiljem läheme vaatame selle saladusliku koha oma silmaga üle. Grupis kohti kuni 30, eelregistreerimine meiliaadressil jyri@virtsu.ee tagab koha. Maksmine kohapeal sularahas.
Oluline! Muuseumist Puhtu liigume oma transpordiga. Edasi-tagasi ca 6 km, sellest 3 tuleb jala läbida.
Virtsu linnuse tuur
Saame kokku kell 10 Virtsu linnuse juures. Vaatame linnuses ringi ja uurime mida seal juba tehtud on. Hiljem Virtsu muuseumis esitlus Virtsu vasallilinnuses loost läbi aja. Grupi suurus kuni 30 inimest. Eelregistreerimine meiliaadressil jyri@virtsu.ee tagab koha, maksmine kohapeal sularahas.
Oluline! Liikumine kahe koha vahel toimub oma transpordiga, vahemaa ca 1 km.
Võrumaa
Ellujäämise toidud
Toidud, mida tehti Kreutzwaldi eluajal tema kodus.
Neljapäeval, 28. sept.
reedel, 29. sept.
kell 10 ja 13
*Muinasjutt „Vaeslapse käsikivi“
*Äraarvamismäng „Teravili“ – rukis, nisu, oder, kaer ja mis neist teha saab – leiva, saia, karaski, küpsiste maitsmine.
Registreerimine meiliaadressil marika.sepp@wi.ee.
Taastatud mälumärk möödunust ja igavikulisest
Vastseliina kiriku maadel unustusse jäetud Sergamatusel Peter Sarniti konserveeritud monumendi pühitsemine. Monumendi konserveerimist toetas Kultuurkapital.
Võru vanalinna ajalooliste hoonete omanike nõustamine "Kuidas vanas majas mugavalt elada - väärtuslikku säilitades parandada energiatõhusust"
Kuulame Võru vanalinna ajalooliliste hoonete omanike plaane ja muresid. Selgitame koos omanikuga välja maja renoveerimisevajadused ja võimalused.
Soovitame järgmisi samme, et elamistingimused vanalinnas oleks mugavamad, omanikud saaks küttekuludelt kokku hoida, samas oleks kultuuripärand hoitud ja linnasüda elav.
Nõu annavad: Diana Vene (linnaarhitekt), Rain Raitar (linna ehitusjärelevalve), Tiina Pettai (Muinsuskaitseameti nõunik), Martin Kikas ja Ain Konsap (Tartu Regiooni Energiaagentuurist, energiatõhususe ekspert ja tehniline konsultant) ning Anti Hamburg (Tallinna Tehnikaülikoolist).
Miks tulla nõustamisele?: Erinevad spetsialistid proovivad koos aidata leida lahendusi teie hoonet puudutavatele probleemidele. Igale hoonele on planeeritud individuaalne aeg kuni 45 minutit.
Elav vanalinn – väärtustame ja väärindame vana puitarhitektuuri
Kogemuspäev ajaloolise hoone restaureerimisest. Norra projekti rahastuse saanud Võru endise võõrastemaja London taaskasutus. Tutvume oma ajastu ehituspärandi, selle restaureerimse ning tuleviku visooniga. Juhiseid jagab Mikk Mustmaa OÜst Majatohter. Arendaja Freinholdi Maja OÜ tutvustab, kuidas vana hoone taaskasutus elavndab ajaloolist linnasüdant. Märksõnad – Võru vanalinna muinsuskaitseala 50, Muinsuskaitseameti tegevust 30 ja Võru linna loomisest arenevat linnasüdant 240 aastat.
Surnute saared elavate maastikul (inspireeritud Marju Kõivupuu artiklist*)
J. C. Loeweni sugukonna matusepaika ehitatud Matussaare kabel õnnistati 1875. a. Kabel purustati enamlaste poolt 1919. a. Seisab konseveeriva katuse all varemetes tänini. Matmispaik oli nõukogudeajal kasutatud karjäärina – selle aasta kevadel Väimela mõisakompleksi kaitsevööndis teostatud kaevetöödel tuli täitepinnasest välja kirjetega hauamonumendi osa, hiljem paduvihmade järgselt ka inimluid. Leid on paigaldatud Matussaare kabelisse. Kabeli ümbrus ning mõisnike matmispaiga jäänukala on võsastunud. Eesmärk on algupäraselt silmapaistva arhitektuuriga ning veel tajutavate juugendlike elementidega kabel nähtavale tuua ja puhastada ning tähistada matmispaik. Kaasatud on arheoloog Mirja Ots. Tööjõuks ning mälukandjateks Parksepa Keskkooli ajaloo- ja seiklusringi noored ja talgulised.
*Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised (5) Tallinn 2016 lk 146 – 165
Ringkäik Võru vanalinnas "Lood vanadest majadest energiatõhususe tuultes"
Oled tundnud soovi rekonstrueerida oma maja Võru vanalinnas, aga sa ei tea millest alustada?
Hea võimalus selleks on kuulda teiste lugusid ja õppida nende kogemusest, sest elavad linnasüdamed vajavad hooneid, kus omanikele on mõnus ja mugav elada.
Külastame 3-4 erinevat hoonet (nt Kredexi toel rekonstrueeritud KÜ Koidula 4 ja Kreutzwaldi 39 eramu, Resto projekti hoone Kreutzwaldi 2).
Viime läbi näidisnõustamise ühel Võru vanalinn ajaloolisel hoonel (aadress täpsustub 28.09) ja arutame koos erinevate ekspertidega läbi maja renoveerimise vajadused ja võimalused ning tööde tegemise järjekorra.
Ringkäigul annavad nõu: Diana Vene (linnaarhitekt), Tiina Pettai (Muinsuskaitseametist), Martin Kikas ja Ain Konsap (Tartu Regiooni Energiaagentuurist) ning Üllar Alev (Tallinna Tehnikaülikoolist).
Viljandimaa
Helilavastus "Metsavendade radadel" Ennuksemäe matkarajal
Viljandimaal Ennukese metsavendade punkri rajal avatud helilavastus viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest. Audiolavastustest saab teada, kes ja miks end metsa peitsid, millistes punkrites elati ning mis moel neid võimude eest salaja ehitati. Eraldi pööratakse tähelepanu, kuidas metsas end ära elatati, kes ja kuidas metsavendi aitasid ning milliseid meetodeid kasutati vastupanu mahasurumisel. Kohaspetsiifilisemad lood annavad ülevaate punkrikoha ehitamisest, reetmisest ja vallutamisest.
Helilavastus on kokku seotud üheks narratiiviks Teise maailmasõja järgsete metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Kokku on üheksa universaalset ja paar kohaspetsiifilist lühilugu, mis kokku moodustavad tervikliku lavastuse.
Dramaturg: Aare Pilv; lavastaja: Isabel Laiapea; helikujundaja: Johannes Vilu; osades: Robin Täpp, Theodor Tabor, Andri Suga, Maria Helena Seppik, Oskar Kröönström; helitehnik: Kuldar Sepp; idee ja sisend: Küllike Tint, Anu Lillak, Tuuli Kurisoo, Aive Kaldra, Helena Kaldre; konsultant: Martin Andreller; koor: Eva Maria Aru, Madleen Maria Kirja, Elina Soosaar, Ronja Marie Tepp, Merle Vetemäe. Täname: Bernhard ja Taive Viidingut! Toetas Eesti Kultuurkapital.
Avasta Viljandi väärikad villad! Ajalooline Villa Doll
28.09 kell 16 toimub ekskursioon Villa Dollis. Viljandi Muuseumi giid Heli Grosberg räägib hoone ajaloost. Hoone omaniku esindaja kõneleb hoones toimunud uuringutest, restaureerimistöödest ning tulevastest plaanidest.
"Kohalik pärandtoit moodsas eesti köögis"
Lektor Kaiti Pirs, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.
Paljud hindavad väga oma vaaremadelt õpitud toite ja hoiavad nende retsepte kui kallist vara.
Eestimaa pärandtoidu kujunemisele on mõju avaldanud mitmed geograafilised, ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud tegurid.
Traditsiooniliselt loeme pärandtoitudeks leiba, putrusid, suppe, köögiviljatoitusid, liha- ja kalatoite, piimatoite, munatoite, kastmeid, magustoite ja küpsetisi, mida meie esivanemad on sadade aastate eest sööma hakanud. Ajalist piiri on siin raske määratleda, sest mõned toidud on meieni peaaegu muutumatuna jõudnud teise aastatuhande algusest, enamik neist aga pärit 19. sajandist.
Kõik huvilised on oodatud!
Avasta Viljandi väärikad villad! Ajalooline August Maramaa villa
29.09 kell 16 oodatakse külla legendaarse linnapea August Maramaa villasse. Koduloouurija Heiki Raudla pajatab lugusid ja hoone omaniku esindaja kõneleb tehtud töödest ja hoone tulevikust.