Kava
Järvamaa
Palgivahetuse õpituba
Palgivahetuse avatud õpituba toimub 23. ja 24. septembril kell 10–17 Järvamaal Koeru Arukülas MTÜ Tarest Saunani kogukonnaküünis.
Õpituba juhendab ja palgivahetuseks vajalikke töövõtteid õpetab elukutseline restauraator ja puusepp Artur Kõva ettevõttest Puuring OÜ.
Õpitoas osaleja õpib
– hindama palkseina olukorda ja kahjustuste ulatust
– mõõdistama ja valima palkseina jaoks sobivat asendusmaterjali
– tundma palkseina toestamise ja tõstmise võimalusi
– tundma palkide vahetamiseks vajalikke töövõtteid: varamine ja tappimine
– tundma palkide vahetamiseks vajalikke tööriistu ja nende käsitlemist
Avatud õpitoas vahetatakse maakivimüüritisele toetuva palkidest vaheseina viis esimest pehkinud palgirida ning paigaldatkse seina toestavad nurgapostid.
Pärimustund Vargamäel
„Pärimustund Vargamäel“ on tore õhtupoolik muuseumi karjatallis, mis sisaldab rahvalikke laule, tantse ja pillimängu. Tule kuulama ja vaatama ja / või ise kaasa lööma, toimub kohapealne õpe. Juhendajateks Kaja Kraav ja Kersti Liivak, kes on juba mitu aastat siinkandis tantsutubasid läbi viinud ning seeläbi kohalikku pärimust tutvustanud.
Väljapanek Tammsaare muuseumi hoonete taastamisest Vargamäel
Väljapanekul näeb mustvalgeid fotosid Tammsaare muuseumis Vargamäel toimunud ehitustöödest, kui taastati hävinud hoonetekompleks. Tänu toimunud töödele saab muuseumis tutvuda tingimustega, milles kasvas üles kirjanik Anton Hansen Tammsaare ning näha paika, mis andis ainest romaani „Tõde ja õigus“ jaoks.
Rhona Brasche Villanueva mälestusteraamatu „Minu rändurielu“ esitlus
Paide Linn 732
28. septembril (neljapäeval) algusega kell 19.00 toimub Wittensteini tegevusmuuseumis Rhona Brasche Villanueva mälestusteraamatu „Minu rändurielu“ esitlus.
Ülemöödunud sajandi Paides olulist rolli mänginud Braschede perekonna saatust käsitlevat raamatut esitlevad teose väljaandjad MTÜ Wana Wiljandist.
Teeme juttu ka Braschede perekonnast ja nende ajast Paides perioodil 1819–1926
Raamatu soetamise võimalus. Hind esitlusel 20 €.
Näitus Kapsamaa ja installatsioon Raamatumajas
Päinurme on üks paljudest Järvamaa paikadest, kus pärand on aastakümnete jooksul transformeerunud – tundmatuseni muutunud nii vormi kui selle tõlgenduse osas. Üks vana Järvamaa kaunimalt sisustatud mõisahooneid, Päinurme ehk Assick, põletati 1941. aastal. Selle varemetele ehitati 1960. aastal Järva rajooni suurim põhikoolihoone. Koht on sama, tähendused teisenenud, ruum on taas täitunud.
Installatsioon „Miski, mida ma tundsin“ koosneb tuhandetest raamatutest, millest vaataja näeb vaid valgeid külgi. Näitus „Kapsamaa“ aga köidetest, mis on „ära loetud“ – räbaldunud ning kasutamisest moondunud. Kirgliku ja hävitava armastuse tunnistajad.
Päinurme Raamatumajas viib läbi ekskursiooni ja jutustab raamatu käekäigust 21. sajandil Madis Mikkor, Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik, TYPA asutaja.
Kultuurilooline ekskursioon Reopalu kalmistul ja ajalooliste nimeplaatide ennistamise projekti lõpetamine
29.septembril (reedel) algusega kell 14.00
Reopalu kalmistul
Ajalooliste nimeplaatide ennistamise projekti lõpetamine
Saame ülevaate protsessi kulgemisest ja täname restauraatoreid
Vaimulik mõtisklus EELK Paide Püha Risti koguduse õpetajalt Andres Tšumakovilt
Kultuurilooline ekskursioon Reopalu kalmistul. Retke juhib Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts
Tammsaare-Põhja talust Vargamäe muuseumiks – ehitus- ja taastetööd
Muuseumi kuraator Siiri Kvell tutvustab kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu ehitus- ja taastetöid. Näeme võrdlusena 19. sajandi lõpus taastatud Hansenite perekonna rehemaja ning 20. sajandi alguses ehitatud pere pärija Augusti eluhoonet. Huvilised saavad muude lugude hulgas teada, kuidas toimis rehetares nõukogude-aegne põrandaküte, miks ei saa praeguses rehahjus leiba küpsetada ning miks oli pere pärija eluhoone soojustus puudulik.
Romaani „Tõde ja õigus“ ilmumise järgselt (1926) tabas Tammsaare-Põhja talu ja Vetepere küla kohene tuntus. Romaani lugejad samastasid Tammsaare sünnikodu kirjandusliku Vargamäega ning soovisid näha, kus asuvad Mäe ja Oru talud. Jätkuv huvi tingis selle, et talust loodi muuseum.
130 aastat elu Väätsa vanas vallamajas
Tähistame Väätsa ajaloolise vallamaja auväärset 130. juubelit. Väätsa vallavalitsus kolis uude – keskaegse maanteekõtrtsi paksude müüride vahele ehitatud – vallamajja 1893. aasta septembris. Viimased kümmekond aastat on hoone Eesti Jalgrattamuuseumi koduks. Oleme püüdnud maja restaureerida ja sisustada 1920.–30 aastate kujul. Ühtlasi oli see jalgratta kui transpordivahendi kõrgaeg Eestis
Teeme algusega kell 12.00 ja 14.00 giidiga ringkäike, kus tuvustame vallamaja ja selle kunagist ruumijaotust. 16.00 teeme lühiülevaate kihelkondade ja valdade ajaloost, millele järgneb vallamaja juubelikoogi ühis-söömine. Koogi söömise ajal ja järel mängime vändaga grammofonil šellakplaatidelt 1930. aastate lööklaule. Üritus on tasuta!
Ambla elav pärand
Mälestuste kogumine Ambla kultuuripärandi objektide kohta (sh Ambla Vabadussõja mälestussammas ja Sipelga kalmistu). Ambla Vabadussõja mälestussamba originaaltükid tulid hiljuti välja Ambla punamonumendi eemaldamisel selle alusvundamendist. Sipelga kalmistut on viimasel viiel aastal intensiivselt heakorrastatud ning taastatud mitmeid kalmistuobjekte. Muinsuskaitsepäevade raames keskendumegi neile päevakajalistele Ambla objektidele – informeerime kogukonda, tutvustame kultuurilugu ning kogume objektidega seotud mälestusi.